Kas loomulik ilu on kadunud mõiste? Tänaste ilustandardite taga peituv kriis

Mulle tundub, et me eleame täna läbi korralikku ilukriisi, mis puudutab järjest nooremaid põlvkondi. Sotsiaalmeedia seab kättesaamatuid standardeid, ilutööstus surub invasiivseid protseduure peale isegi teismelistele ning noorte naiste vaimne tervis on murettekitavas languses.

Aga millal muutus oma väimuse täiendamine täielikuks ümberkujundamiseks? Ja millal sai iseendana olemine ja endana väljanägemine haruldaseks? Just sellisena hakkab aina rohkem tänane maailm paistma.

Mind ärgitas tegelikult sellest teemast kirjutama minu enda kogemus oma tütrega. Ühel hetkel seisis mu 12-aastane tütar peegli ees ja ütles, et tema näoovaal pole piisavalt pingul ning terav ja tema silmad pole piisavalt sümmeetrilised. Esimesel hetkel tundus see huumorina, aga juba sekundi pärast olin shokeeritud, kui nägin, et ta mõtleb seda tõsiselt. Nagu enamik tema eakaaslasi, veedab ta iga päev aega TikTokis – ja see, mida ta seal näeb, on hakanud kujundama tema minapilti ja enesehinnangut. Täiuslikult filtreeritud näod. Veatu nahk. Sümmeetrilised jooned.

Kõik see filtrite ja AI loodud maailm on pannud teda uskuma, et ta ei ole piisav sellisena nagu ta on. Et ta vajab kõikvõimalikke erinevaid iluprotseduure ja vidinaid, mis teda siis ilusamaks peaks tegema.

See ei olnud mööduv märkus. Nägin, kuidas ta hakkas oma peegelpildis vigu otsima. Samuti erinevaid "iluprotseduure" läbi viima, mida TikToki kangelased soovitavad. Emana on see ehmatav ja sotsiaalmeedia mõjuga võitlemine on keeruline.

Püsimeigi kunstnikuna olen viimase kümnendi jooksul näinud ilustandardite kiiret muutumist, aga oma tütre kogemus pani mind mõistma, kui tõsine see kriis tegelikult on. Kui varem olid naistele mõeldud väikesed täiendused, siis nüüd räägitakse noortele järjest radikaalsematest sekkumistest. Teismelised soovivad huulte ja lauba täitesüste ning põsesarnade tõstmist. Kaheksateistaastastele räägitakse “ennetavast Botoxist” – mis pole ennetus, vaid nutikas turundustrikk, et luua eluaegseid kliente. Lisaks tuhanded eri protseduurid, mis lubavad meid ilusamaks teha.

Millal sai võimatust ilustandardist uus norm?

Mille vastu meie tütred või me ise ennast tegelikult võrdleme? Uuringud näitavad hirmutavat seost sotsiaalmeedia kasutamise ja noorte naiste enesetapumõtete tõusu vahel.

Aga veelgi murettekitavam on see, et standardid, mis neid mõjutavad, pole lihtsalt ebareaalsed – need on täiesti võimatud.

Näod, mis täidavad sotsiaalmeediat, ei eksisteeri ilma digitaalsete filtrite ja töötluseta. Kehasid on kirurgiliselt muudetud või samuti kehafiltritega töödeldud. Näojooni kujundatakse professionaalse pildistamise, ideaalse valguse ja järeltöötluse abil. Täna teeb juba AI enamus sellest ära. Ometi on just need saanud võrdlusobjektiks.

Millal muutus ehtne ilu vähem väärtuslikuks kui filtreeritud täiuslikkus?

Tüdrukud võrdlevad end täiskasvanud naistega, loomulikku välimust kirurgiliste sekkumistega, pärisnahka AI poolt töödeldud piltidega. Iluärevus algab üha nooremas eas – ja selle asemel, et küsida, miks, surutakse tüdrukutele lihtsalt varakult erinevaid iluprotseduure peale.

Kas see on areng või oleme unustanud, kuidas näeb välja loomulik inimlik mitmekesisus?

Kas vahetame tervise ilu vastu?

Kui räägime vaimsest tervisest, siis ei tohi unustada ka füüsilist. Mis saab siis, kui "ilusüstid" muutuvad igapäevaseks juba 16.-17. eluaastast? Kui tugevatoimelised nahahooldusvahendid ja paks meigikiht koormavad keha päevast päeva?

Äärmuslikud iluideaalid – pliiatspeenikesed pihad, ülisuured huuled, kirurgiliselt suurendatud tuharad ja avatud silmad – on saanud eesmärgiks, mida saab saavutada ainult meditsiiniliste sekkumistega. Ma näen, kuidas noored 20ndates naised käivad juba ilukirurgide käe all.

Sõnum on selge: sinu loomulik nägu ja keha pole piisavad.

Eriti muret tekitab jutt “ennetavatest” protseduuridest teismelistele. Aga mida me siis ennetame? Vananemine on elu loomulik osa. Millal otsustati, et juba kaheksateistkümneselt tuleb seda ravida? Kas see on ennetamine – või hoopis sõltuvuse tekitamine? Ja mis on selle kõige hind meie tervisele...

Mida me tegelikult oma telefonist näeme?

Vähesed teavad, et isegi selfid moonutavad tegelikkust. Telefoni kaamera läätse lähedus muudab proportsioone, tehes nina suuremaks ja muutes näo proportsioone. Ometi kasutavad miljonid naised ja tüdrukud seda pilti enda hindamiseks.

Kui sellele lisada filtrid, töötlus ja AI, tekib küsimus: kuidas näeb üldse välja päris nägu? Kui peaaegu iga pilt on muudetud, hakkab loomulik välimus tunduma ebatavaline või defektne.

Minu lapsepõlves nägime me paisutatud iluideaale harva – vahest ajakirjades või televisioonis. Tänapäeva noored puutuvad iga päev kokku tuhandete selliste piltidega. Kuidas saabki see mitte mõjutada nende enesehinnangut?

Kes neid trende suunab?

Iluprotseduuride buum tekitab tõsiseid eetilisi küsimusi. Liiga sageli räägivad spetsialistid kliendile protseduuride vajalikkusest, sest nende sissetulek sõltub sellest. Veelgi hullem – turule on tulnud palju inimesi, kellel puudub vajalik väljaõpe ja kvalifikatsioon.

Tagajärjed võivad olla püsivad ja tõsised, aga regulatsioonid ei jõua turu kasvule järele.

Loomulikult on sotsiaalmeedia ja sealsed influencerid peamised ilutrendide mõjutajad ja teatavasti on sotsiaalmeedia täna üles ehitatud tähelepanu tõmbamisele. Seetõttu on sotsiaalmeedia koodi juba sisse kirjutatud ilustatud ja paisutatud visuaalid ja radikaalsed ideed ilu saavutamiseks, mis minu, Sinu ja meie tütarde tähelepanu sekundiga köidavad. Ühtlasi on need pildid meid igal hetkel saatmas.

Kas loomulik ilu on kadunud?

Tänast ilumaastikku vaadates tundub, et oleme unustanud, mida tähendab loomulik täiendus. Fookus pole enam sinu parimate joonte rõhutamisel, vaid nende täielikul muutmisel.

Minu enda püsimeigipraktikas olen ma alati valinud loomuliku ilu toetamise tee ja mõneti tundub, et olen ilutööstuse standardite järgi haruldane nähtus. Kui ilutööstus propageerib dramaatilisi muutusi, loon mina loomulikke tulemusi – kulmud, mis näevad välja nagu päris karvadega kulmud ja jälgivad iga naise enda kulmukaart; huuled, mis on loomulikult kaunid, mitte karjuvalt väljapaistvad. Minu eesmärk on täiendada iga naise olemasolevaid näojooni, mitte neid muuta ja täielikult üle paisutada.  Mina pooldan tulemust, mis laseb naisel ärgata ja peeglisse vaadata enesekindlalt – ilma filtrite ja trendideta - ja jääda sealjuures iseendaks.

See fakt, et loomulik tulemus tundub tänapäeval radikaalne, ütleb kõik selle kohta, kui kaugele oleme liikunud ehtsa ilu väärtustamisest.

Kuhu edasi?

Probleem pole ainult iluprotseduurides – probleem on kultuuris, mis paneb naisi ja tüdrukuid tahtma olla keegi teine, mitte tema ise. AI-filtrid, influencer’ite ideaalid ja ebaeetiline ilutööstuse turundus loovad võimatuid standardeid.

Kui loomulik tulemus tundub radikaalne, on minu meelest midagi väga valesti.

Minu eesmärk on and enda tegevusega panus naiste loomuliku ilu rõhutamise liikumisse. Ma ei muuda inimesi kellekski teiseks, vaid loon loomulikke täiendusi, mis lihtsustavad igapäevaelu ja lasevad naisel tunda end rohkem iseendana. Kulmud, mis näevad välja loomulikult Sinu omad; huuled, mis taastavad loomuliku värvi; silmalainer, mis rõhutab maitsekalt.

Meie ise ja meie tütred väärivad elada maailmas, kus nende loomulik nägu on piisav. Nad väärivad spetsialiste, kes hoolivad nende tervisest, mitte ainult kasumist.

Ja ehk polegi õige küsimus see, kas sa pead oma välimust muutma, et olla ilus. Ehk on küsimus hoopis selles, kas oleme valmis muutma kultuuri – nii et iseendana olemine oleks jälle kõige ilusam asi.